Aasta 2009

Eesti Rukki Seltsi juhatus ja volikogu tegutses 2009. aastal seltsi põhikirja nõuete ja aastaks kavandatud tegevuste elluviimise nimel. Toimus kolm juhatuse ja volikogu ühiskoosolekut. Võeti vastu tegevuskava aastateks 2009-2012 ning kinnitati ürituste kava 2010. aastaks.

Aastavahetusel oli seltsil 134 füüsilist ja 29 juriidilist liiget.

Lähtudes seltsi tegevuse töösuundadest anname alljärgnevalt ülevaate 2009. aasta tegevusest.

I  Rukkikasvatus

Seltsi põhieesmärk on rukkikasvatuse toetamine ning kasvatajate innustamine, et katta omakasvatatud rukkiga Eestimaa vajadused. Põhiülesanne on saada vähemalt 30 tuhat tonni kvaliteetset toidurukist aastas.

Rukkikasvatus tegi üle hulga aja 2008. aastal edusamme. Külvatud 21,4 tuhandelt hektarilt koguti 65,7 tuhat tonni rukist ehk 3076 kg igalt hektarilt. Kvaliteetset leivavilja saadi aga sellest pool, sest koristusperiood oli vihmane. Leivavilja kokkuostuhind oli 2139 krooni tonn. Vihm segas ka 2009. aasta saagiks tehtavat külvi. Siiski külvati 15 tuhat hektarit. 2009. aasta ei olnud teraviljakasvatusele soodne. Langes rukki saagikus, mis oli keskmiselt 2603 kg hektarilt. Kogusaagiks saadi 39,1 tuhat tonni. Rukkikasvatajate tuju aga langetas veelgi see, et rukki kokkuostuhind oli keskmiselt ainult 1186 krooni tonn. Ka teiste teraviljade hinnad olid seoses majanduskriisiga madalad. 2010. aasta saagiks külvati rukist siiski 15,8 tuhat hektarit. On lootust, et hea hektarisaagi puhul saame oma rukkileiva küpsetada kodumaisest rukkist. Rukkikasvatuse teeb riskantseks ka see, et toidurukki kvaliteedile mittevastavat rukist polnud möödunud aastal kuhugi müüa. Piirituse tootja Rakvere tehas seisis pankrotiprotsessi tõttu. On lootust, et Rakvere piiritusetehase uute omanike poolt hakatakse rukist piirituse tootmiseks uuesti tarnima.

Rukkikasvatus on endiselt populaarne Tartu, Lääne-Viru, Järva ja Viljandimaal. Suurele külvipinnale on jäänud truuks Simuna Ivax OÜ, Kaarli TÜ ja Tartu Agro AS.

2009. aastal selts rukkikasvatajatele eraldi üritusi ega teabepäevi ei korraldanud. Kutsusime kasvatajaid osalema Jõgeva SAI põllu- ja Baltic Agro viljeluspäevadele. Edaspidi tuleb seltsil rukki populariseerimiseks rohkem ära kasutada kõiki teravilja kasvatamise ja kasutamisega seotud üritusi.

Eri teema seltsi tegevuses on 'Sangaste' rukki kasvatamise populariseerimine. Kuigi sordi kasvatamist toetatakse 500 krooniga hektari kohta, pole see kasvatamist hoogustanud. 2009. aastal kasvatati sertifitseeritud seemnega 'Sangaste' rukist ainult 361 hektaril. Toetust sai 9 kasvatajat. Loodame, et 2010. aasta suvel Sangastes läbiviidav 'Sangaste' rukki ja Eesti Rukki Seltsi juubelipäev innustab uusi rukkikasvatajaid enam 'Sangaste' rukist kasvatama. 'Sangaste' rukis on ideaalne maherukkisort. Masu on aga vähendanud ka tarbijate huvi mahetoodangu järele.

Pidevalt jätkub rukki aretustöö Jõgeva Sordiaretuse Instituudis. Talirukki aretuse eesmärk on stabiilse ja kõrge saagikusega talve-, seisu- ja haiguskindlate ning stabiilse bioloogilise väärtusega sortide aretamine. Parim sort on 'Elvi', mida kasvatatakse edukalt ka Soomes. Pikaajalise töö tulemusena on Jõgeval loodud ka lühikõrrelise rukki populatsioon.

Rukkikasvatust ergutab kindlasti see, et koostöös elektrijaamadega soovitakse 2012. aastal Narvas käivitada bioetanoolitehas. Rukis on etanooli tootmiseks ideaalne tooraine.

II  Eestimaine rukkileib kui rahvustoit - selle tarbimise propageerimine

Rukkileibade valiku rohkus on meie kauplustes saavutamas maksimumi. Võibolla, et leiba on igale maitsele. Probleem on ikka selles, et me sööme leiba vähem kui normaalne söömine nõuab. Tervislik on süüa päevas 200 grammi rukkileiba päevas, aga me sööme alla 100 grammi. Rukkileib on lisaks kõrgele toitväärtusele üks odavamaid toiduaineid. Keskmiselt kulutab iga eestimaalane leiva ostmisele aastas ainult 500 krooni.

On tore, et on edukalt käivitunud leivaprogrammid koolilastele. Leivaliidu koolileib ja Eesti Põllumajandusmuuseumi aastaringne leivaprogramm on suurendanud  leiva söömiharjumusi.

Möödunud aastal suurenes rukkileibade küpsetamine kodus. Sellele on andnud hoogu rukkileiva valmistamise kursused põllumajandusmuuseumi juures ja mujal ning ka rukkijahu müügile tulek kauplustesse. Möödunud aastal osteti kauplustest üle 100 tonni rukkijahu. Nõudlus aga aina kasvab.

Rukkikasvatusele ei mõju hästi osa leivatehaste ükskõiksus kodumaise rukkijahu suhtes. Ainult kaks leivatootjat on taotlenud kodumaise tooraine tunnusmärki „Pääsukese märki" oma leivatoodetele. Seda on võimalik muuta ainult tarbijate nõudluse kaudu, s. o sööme ainult kodumaisest rukkist valmistatud rukkileiba.

III  Rukkileib kui tervise varaait

Niisuguse tõlgendusega saab rukkileiba edukalt propageerida. Rukkileib on tervele inimesele ideaalne toiduaine. Isegi toitudes ainult leivast võib inimene kaua elada. Selts on püüdnud ja püüab edaspidigi koos meditsiini- ja toitumisspetsialistidega propageerida rukkileiba kui südamehaiguste ning vähktõve riski ning ülekaalulisust vähendavat toiduainet.

IV  Rukkikasvatusele ja rukkitoodetele soodne majanduskeskkond

Saavutada soodne majanduskeskkond, tähendab toota kasumlikult. Rukki kasvatamine ei ole mitmeid aastaid olnud kasumlik. Kasumlik on olnud rukkijahu  ja ka leivatootmine. Jahu ja leib on olnud põhiliselt siseturu kaup, aga teravili on mõjutatud välisturu poolt. Turu mõjutajaks saab olla ainult tarbija. Tarbija nõudmine, et ostan ainult kodumaisest rukkist tehtud leiba, viina või muid rukkitooteid. Ainult see muudab tootjate käitumist, sest tarbija on kuningas.

V  Rukis, rukkilill ja rukkileib kui rahvussümbolid, seltsi osa selle väärtustamisel

Eesti Rukki Selts on oma üritustel igati püüdnud väärtustada meie rahvussümboleid. Möödunud aastal viidi läbi konverents „Rukis, rahvuslill ja rukkileib eesti rahva kultuuripärandis". Ettekannetega esinesid Eino Pedanik  kultuuriministeeriumist, Anu Raud Eesti Kunstiakadeemiast, Ell Vahtramäe ja Ellen Pärn põllumajandusmuuseumist ning seltsi juhid Vahur Kukk, Ester Šank, Arnold Kimber jt.

Traditsiooniks on saamas Rukki Kuninga päeva läbiviimine Väike-Marjas. Seekord toimus see 13. juunil mõttetalgutena. Arutati ja täpsustati kolme aasta tegevuskava.

Eesti rukki propageerimispäevadena tuleb käsitleda ka Eesti Rukki Kuninga ja seltsi liikmete külaskäiku Soome Vabariigi Marttila valda, kus osaleti valla 600. aasta juubeliüritusel. Propageeriti 'Sangaste' rukist ja kaasavõetud Leiburi rukkileiba. Rukkikuninga sõnavõtt ja Voldemar Kuslapi laulud võeti väga hästi vastu.

Aasta tähtsamaks ürituseks kodumaise rukki ja koduleiva propageerimisel on saanud rukkimaarjapäev, mida korraldame koos põllumajandusmuuseumiga. Keskseks sündmuseks on kujunemas Rukkikuninga sõnavõtt ning rukkirüütlite aruanded. Möödunud aastal esinesid kuningale laulu- ja luulepõimikuga „Rukkimemmed". Rukkikuninga ja rukkirüütlite ümber toimuvad rituaalid aitavad kaasa rukki propageerimisele ning selle väärtustamisele.

Rukki, rukkilille ja rukkileiva väärtustamiseks meie rahvuskultuuris on mõeldud ka seltsi poolt välja antav „Rukkiräägu kultuuriauhind", mille 2009. aastal pälvis Mati Narusk dokumentaalfilmide „Rukkimaarjapäev, „Rukkikuningas" ja „Eesti rukis - eesti leib" eest. Mati Naruski filmides on jäädvustatud seltsi elav ajalugu. Ka meie Rukkikuninga külaskäik Soome on Mati Naruski poolt filmilinti võetud.

Heaks rukkileiba propageerivaks ürituseks on kujunenud leivanädal koolides ning lõikustänupüha korraldamine põllumajandusmuuseumis. Selts on innukalt neid ettevõtmisi toetanud ning tegijaid austanud.

Eesti Rukki Seltsi majandustegevusest

Eesti Rukki Selts 2009. aasta ürituste läbiviimiseks toetusi ei saanud. Liikmemaksudest laekus 44 250 krooni, mis on vähem kui 2008. aastal. Liikmemaksu võlglasteks jäi 6 juriidilist ja 58 füüsilist isikut. On lootust, et aastakoosolekuks likvideerib suurem osa liikmeid oma võlad. Ürituste läbiviimisel on suureks toeks olnud Eesti Põllumajandusmuuseum, Sangaste vallavalitsus, Tartu Veski, Baltic Agro ja AS Leibur.

Eesti Rukki Selts tegutseb oma juubeliaastal 2010 edukalt edasi.

Eesti Rukki Seltsi volikogu ja juhatus

Juhatuse deklaratsioon ja allkirjad 2009.aasta majandusaasta aruandele

Eesti Rukki Seltsi juhatus deklareerib oma vastutust raamatupidamise aastaaruande
koostamise eest ja kinnitab, et:
¤ raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on
vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga;
¤ raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt Eesti Rukki Seltsi
finantsseisundit ja rahavoogusid;
¤ kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani,
on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud;
¤ Eesti Rukki Selts on jätkuvalt tegutsev.

Leonhard Puksa - juhatuse esimees
Enn Anupõld - juhatuse liige
Ellen Pärn - juhatuse liige
Arno Kangur - juhatuse liige
Margus Ameerikas - juhatuse liige